Aadress: Thule Koda, Uus tänav 20, Kuressaare

Solistica 2025 intervjuude sarjas saavad seekord sõna nii saarlased kui mandrikad, üks on selge – muusika on nende elus väga olulisel kohal ja merd nad armastavad ka … Usutles Merle Rekaya.

Miia Margaret Untera

Miia Margaret on jõudnud seitse korda Solistica lõppvooru – erakordne saavutus. Uurime, kuidas muusika teda elus pärast Solisticat edasi kõrgustesse kannab.

Solistica toimub 13. korda. Milline on Sinu Solistica lugu / seos Solisticaga / mõtted Solisticast?

Esimest korda võtsin Solisticast osa aastal 2017 ning sain seejuures kohe aru, et sellele võistlusele soovin kindlasti tagasi tulla. Innustust Solistical osalemiseks sain Toomas Vollilt, aitäh sulle, Toomas! Solistica soe õhkkond puges kiirelt südamesse ja kõiki lõppvoore olen Saaremaal väga nautinud. Igalt esinemiselt olen kaasa saanud õpetussõnu ning soovitusi, mis on järgnevatel õpingutel suuresti kasuks tulnud.

Mida on toonud kaasa sulle seitsmekordne Solistica lõppvooru väljajõudmine?

Lõppvooru välja jõudmine on endaga kaasa toonud imelisi lavakogemusi ning mitmeid võimalusi teha muusikat väga ägeda ja professionaalse seltskonnaga. Solisticalt olen leidnud enda jaoks inimesed, kellel on sarnased eesmärgid ja huvid ning kes armastavad muusikat luua. See võistlus on andnud suurepärase võimaluse esinejana areneda ja kasvada.

Lisaks laulmisele oled Sa ka tunnustatud ja auhinnatud pianist. Millised on olnud Sinu elus need hetked muusikas/muusikaga, mida väärtustad enim?

Väärtustan igat lavakogemust, olgu see halb või hea, sest nende kaudu õpib kõige rohkem.

Klassikalist klaverimängu olen õppinud Nõmme muusikakoolis 9 aastat ning taseme eest, milleni olen tänaseks jõudnud, võlgnen suuresti oma heatahtlikult nõudlikule õpetajale Helve Kuuskmannile.

Tema nägi minus seda võimekust ja oskust klaveriga sõbraks saada, muusikat tunnetada.

Lisaks paralleelselt neli aastat pop-jazz klaverit Yvetta Uustalu ja Joel Remmeli juhendamisel, mis on lisanud mulle kogemust ja enesekindlust enda lauluesinemisi klaveril saata. Hetkel õpin EMTA-s klaverit Kai Ratasseppa juures ning basskitarri Taavo Remmeli juhendamisel.

Kodus, omal käel jätkan ka Harpejji harjutamist, soovin, et oleks rohkem aega nende instrumentidega olemiseks.

Klaveriesinemistest on enim meelde jäänud esinemised Chamber of Talent 2022 konkurss-festivalil. Proovides hing ikka pisut värises, aga kontserdi ajaks oli kindel tunne sees ja esinemine pakkus head emotsiooni. Esitusest salvestati video, millega kandideerisin rahvusvahelisel konkursil Best Classical Musician Awards 2022, tulemused tulid väga head.

Tagantjärgi väärtustan õpetajate (samuti kõikide laulupedagoogide) rolli minu juhendamisel väga olulisena.

Kusmaal Sa täna oma eluga oled, mida õpid, teed, millest vaimustud?

Muusika pole minu elust kuhugi kadunud ning hetkel pühendun õpingutele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus õpin muusikapedagoogikat. Vaimustun eelkõige teiste õpilaste ning õppejõudude oskustest ja teadmistest, mis ka mind igapäevaselt inspireerivad muusikaga süvitsi tegelemast.

Viimastest esinemistest on kõige eredamalt meelde jäänud 2024. aasta Viljandi Folk, kus tekkis võimalus laval olla koos Singer Vingeriga. See kogemus oli minu jaoks täiesti uudne ning sealjuures tohutult vägev.

Eelmise aasta lõpus panime Urmas Lattikasega kokku väikese kontsertkava, millega oleme ka paaril korral üles astunud, selline omamoodi mõnus, pisut kammerlik olemine.

Oled ise läbi ja lõhki muusikaga seotud, mida Sa soovitad noorele alustavale lauljale?

Soovitan nautida, nii protsessi, mille käigus õpid, kui ka lõpptulemust. Ja kui ei tule „võitu“, proovi mitte heituda, vaid ikka jätkata, sest muusikaga tegelemine iseenesest on teraapiline.

Usalda sisetunnet ja usu sellesse, mida teed. Kui ennast usaldad, siis kindlasti ei jää emotsioon lavalt publikuni jõudmata.

Milline on Sinu enda muusikamaitse, keda pead enda eeskujudeks?

Minu enda muusikamaitse on küllaltki lai, kuulan erinevaid artiste ning stiile, sageli vastavalt tujule. Eeskujudeks on aga eelkõige suurekoosseisulised bändid-orkestrid, kus leidub rohkelt erinevaid pille-instrumente ning heli-kõla-värve. Artistidest naudin hetkel väga näiteks Vaiko Eplikut, Rita Rayd ning Amy Winehouse’i.

Minu jaoks kõige rohkem kuulama panevad esinejad on inimesed, kelle pilgust on näha, et nad naudivad seda, mida teevad. Ilma muusikata ma elu ette ei kujuta! Loodan, et ka edaspidi tekib mul võimalusi ägedate ja pühendunud muusikutega koos musitseerida.

Selleaastase konkursi laiem teema on seotud mere ja kalandusega, seepärast palume Sul korraks mõtiskleda, kas ja kuidas on Sinu elu seotud merega (merel olemisega, merelt tulemisega), mida meri Sinu jaoks tähendab / mida Sinu jaoks annab?

Merel olemisega olen kokku puutunud väikesest peale, kui käisime mitmel suvel perega purjetamas. Purjeka nimi, millega ringi tiirutasime, oli MeriOn, ilus nimi …

Olen nautinud imeilusat, päikselist tuulevaikset ilma merel, aga ka tormituule tõttu merehaigust kogenud. Olen saanud kogemuse ja teadmise, et merre tuleb suhtuda aukartuse ja austusega.

Saaremaale (sh Solisticale) tulek on ka alati elevust tekitav, sest ikkagi „üle mere“ tulek!

Saarlased on muhe rahvas ja Solisticat korraldanud ning konkursiga seotud olnud inimestele jätkub tunnustust ja kiidusõnu ainult ülivõrdes.

Ägedalt teete! JÕUDU teile!