Aadress: Thule Koda, Uus tänav 20, Kuressaare

Solistica 2025 intervjuude sarjas saavad seekord sõna nii saarlased kui mandrikad, üks on selge – muusika on nende elus väga olulisel kohal ja merd nad armastavad ka … Usutles Merle Rekaya.

Hedi-Kai Pai

Hedi-Kai on Solistica jaoks väga oluline inimene – tema õpilased on aastate jooksul Solistica laval särades teinud pai meie kõigi hingele.

Solistica toimub 13. korda. Milline on Sinu Solistica lugu / seos Solisticaga?

Osalen Solistical 12. korda. Esimese Solistica „magasime maha“ õpilastega, aga kuulsime tagant järgi, et oli olnud väga kõrgetasemeline võistlus ja kogusime julgust, et järgmisel aastal osa võtta. Saime kinnitust, et Solistica on elitaarne võistlus noortele lauljatele nii vokaalse taseme poolest kui ka korralduslikult – kõik peensusteni läbi mõeldud ja korraliku meeskonnatööna südamega tehtud. Olen saanud õpilastega tipptasemel bändi saatel esinedes hindamatuid lavakogemusi, uusi sõpru, kolleege, vahvaid mõttevahetusi ning õpilastega väljaspool tunde koos veedetud üksteist tundma õppimise aegu. Kirkana on meeles õpilaste edulood – rõõmuhõisked, -pisarad ja suured aplausid. Paar korda on õpilastel õnnestunud koju kaasa viia grand prix’ ihaldatud auhind. Palju häid ja innustavaid elamusi.

Millega Sa täna tegeled?

Olen TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia laulu- ja hääleseade lektor. Juhendan koolimuusika eriala tudengeid, kes on pürgimas muusikaõpetajateks. Meil on aastas kaks temaatilist kontserti, kus tudengid saavad end panna proovile publiku ees. Lisaks olen kontsertmeister ja annan ka klaveritunde. 2002. aastal asutasin muusikastuudio, hetkel kannab see nime Cantabile (endine Viva la Musica). Stuudiost on sirgunud palju muusikuid – artiste, muusikapedagooge, hääleseadjaid. Selle üle on väga hea meel, et olen suutnud muusikapisiku neile hinge istutada ja saanud neid edasi õppima suunata. Muusikastuudio on Viljandist laienenud ka Viimsisse, seal käin õpilasi juhendamas nädalavahetustel. Õpetamine võtab enda alla väga suure osa minu ajast, kuid mul on ka pere – olen abielus ja nelja lapse ema. Hobikorras tegelen lastelaulude loomisega, mul on ilmunud viis osa „Kõik koos me laulame“ lauluvihikuid ja laulumängude kogumik. Hiljuti sain „käe valgeks“ muusikastuudio lauluõpilastega muusikavideo loomisel, see on uus vahva kogemus, mis kindlasti tõotab lisa saada.

Millisest muusikast ammutad energiat, millist muusikat armastad ise teha?

Ma olen jazzmuusika austaja. Improvisatsioonivõime on selle stiili iseloomulik osa, mis laseb muusikateosele juurde lisada isikupärase vürtsi, ei lase teosel kivistuda, vaid annab pidevalt uue näo erinevate esitajate kaudu. Jazzmuusikas on palju esitusvõimalusi ja loomingulist energiat – see on põnev ja elamusi loov. Teisalt aga tunnen naudingut klassikalist muusikat mängides, kõlavärve otsides ja luues. Ma armastan klaverimängu ja tagasi vaadates oleksin pidanud mänguoskuste arendamisele järjepidevamalt keskenduma (lõpetasin Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal), kuid tee viis muusikapedagoogika juurde ning sealt omakorda noorte lauljate koolitamiseni. Naudin kontsertmeistri tööd – see annab võimaluse minu kujutluses kõlava seade produtseerimiseks, toetades lauljat ning tuues esile tema hääle ilu muusikaliste faktuuri- ja harmooniamustrite keskel. Loodan veel edaspidigi olla muusikaliselt produktiivne lastelaulude, laulumängude loomisel, sest väikesed lapsed on toredad inspiratsiooniallikad oma siiraste mõtete ja tegudega. Muusikapedagoogi tööd olen teinud juba 34 aastat.

Sinu käe alt on sirgunud mitmed tänases Eesti muusikataevas säravad tähed. Mida oled Sa neilt õppinud?

Ma olen õppinud peamise pedagoogilise tõe – õpetamine on protsess, kus on kaks osapoolt: õpetaja ja õpilane, nende vahel peab olema USALDUS. See omakorda tekitab õhustiku, kus õpetaja tahab õpetada (anda) ja õpilane tahab õppida (vastu võtta). Siis hakkab muusikalisi imesid juhtuma. Edasiviivaks jõuks on pikaajaline koostöö ja eesmärgile pühendumine. Olen õppinud lisaks, et unistustest ei tohi kergelt loobuda, sest iial ei tea, mis elul veel varuks on. Igas õpilases tuleb osata näha säravat tähte.

Laulmine on seotud oma hinge avamisega publikule – siirad tunded, mis kanduvad esitajalt kuulajateni. Emotsioonide avamisjulguse ülesleidmine saab viia tõeliselt vaba ja naudingut pakkuva musitseerimiseni. Seda olen õpilastega koos läbitud teel õppinud, andes ja saades. Aastate vältel on Solistica konkurss olnud nendele säravatele tähtedele üheks tööprotsessi osaks ja heaks võimaluseks artistiks sirgumise teel.

Oled ise läbi ja lõhki muusikaga seotud, mida Sa soovitad noorele alustavale lauljale?

Harjuta laulmist rõõmuga iga päev, kuula erinevaid esitajaid, kompa oma hääle varjundeid, tämbreid ja otsi oma stiili. Hakka varakult tegema loomingulisi katsetusi, sest vaid omaloomingut esitades oled sa tulevikus eriline ja isikupärane artist. Julge olla siiras ja naudi muusika esitamist ning publikuga muusika keeles suhtlemist, see on eriline võimalus inimhingede puudutamiseks.