Toomas Voll

Teie, Toomas Voll, olete kõik aastakümned Saaremaal solistide konkursi ajal kohal olnud?

Tõesti, olen olnud kõik aastad kohal. Ühel aastal olin žüriis.

Töötasin Kilingi-Nõmme laulustuudios „Üks väike rõõm“, kus mul oli päris mitu head solisti. Kui 1996 Saaremaale võistlema tulime, siis võitis grand prix´ Liisi Koikson. Väga andekas laulja oli Evelin Adamson. Hiljem hakkasin tööle Pärnus, tekkis Toomas Volli Laulustuudio, seal laulnud õpilastega oleme osalenud alati Saaremaal.

Milline vahe on töötada žüriis või juhendajana?

Žüriis on meeletu vastutus, eksida ei tohi. Matemaatiline keskmine on küll üks abivahend, aga eelkõige muusikaline sisu ja vokaalsed oskused on need, mis on mulle olulised. Mul on oma väljakujunenud maitse ja arusaamad. Ei mingit onupojapoliitikat – aus arvamus esitusest.

Juhendajana hingad koos õpilasega igat nooti, elad läbi igat takti, oled pinges, rõõmustad õnnestumiste üle ja kurvastad väikeste apsakate pärast.

Millised on teie eredamad mälestused?

Tahan ikkagi meenutada, kuidas asi alguse sai. Olime koos Mustpeade majas: Maret Oja, Thea Paluoja, Toomas Voll ja Sirje Medell. Aasta oli 1995 varakevad ja me olime häiritud tollal halvasti korraldatud konkursist.

Suvel kohtusime Vigala koorijuhtide seminari laagris, arutasime veelkord teemat ja sai otsustatud: Maret Oja hakkab tegema ansamblite, Medell solistide konkurssi. Nii sündis Alo Mattiiseni nimeline konkurss Jõgeval ja solistide konkurss Saaremaal. Tõsi, ühe ametniku nõudel tekkis pikk nimetus – Saaremaa Ühisgümnaasiumi solistide ja duettide konkurss.

Väga põnev oli sõita saarele: buss, praam, tuttavad inimesed. Nagu välismaale oleks sõitnud. Kõik oli niivõrd teistmoodi. Lõpuks ometi korralik konkurss, pigem festival-konkurss. Soojad mälestused ja tunded on nendest aastatest.

Elasime valdavalt klassiruumides, noored sõbrunesid kiiresti, paljudest said eluaegsed sõbrad. Mõelda vaid, kes seal laval kõik olid! Liisi Koikson, Hele Kõrve, Vaiko Eplik, Priit Võigemast, Mick Pedaja, Maria Faust, Sofia Rubina, Kerli Kõiv ja paljud teised.

Väga meeldisid õpetajate kokkusaamised kooli õpetajate toas ja hiljem kaminaruumis. Arutelud žürii ja bändimeestega olid sisukad ja õpetlikud. Tekkis tugev kollegiaalne kokkuhoidmine ja sõprus.

Praegu on arutelu žüriiga pigem formaalne, see võiks olla sisukam ja vabamas vormis.

Mina endise varieteetantsijana olin tohutult vaimustuses SÜG 11. klasside kabareest. See oli uskumatult äge – milline energia ja lavarõõm!

Kui KG võttis üle, jäi konkursi sisu paljuski samaks, kuid SÜGi õhkkond ei tulnud kaasa. Thule Koda on aga suurepärane koht konkursi korraldamiseks. Ajas kõik muutub ja nostalgia jääb.

Mina, kes olen palju üritusi korraldanud, võtan korraldajate ees mütsi maha. See on tohutult suur ja energiat nõudev töö. Te olete suurepäraselt hakkama saanud. Ootan juba jaanuari.